Seekord siis autoriõigused ei kuulu mitte mulle vaid emale. Klassikaline hernsupp on üsna rammus, sisaldades sealiha. Mäletan, et olen lapsest peale vihanud hernesuppi. Koolis oli tihti hernesupp, kus ujusid ebamäärase välimusega lihatükid sees. Mäletan, et vahel kogemata sattus mulle suhu mõni pekitükk ning kui tundsin suus, et tegemist on pekitükiga, siis ei jäänud palju puudu sellest, et oleksin oksendama hakanud. See hernesupp ei sisalda jäledaid pekitükke, vaid on kanafileega. Rasvainena on kasutatud kookosrava, mis annab mõnusalt maheda maitse. Kindlasti ei ole tegemist lahja lurri, vaid ühe korraliku toitva lõunasöögiga.
Koostis:
riivitud porgandeid
kanafileed
herneid
kookosrava
piprad, soola
sibulat
natuke sibulapealseid
Pane herned likku eelmise päeva õhtul. Prae sibulad ja porgandiliistakud kookosrasvas. Edasi tee nagu klassikalist hernesuppi. Kui oled taimetoitlane, siis pole vaja kanafileed lisa, ka ilma on väga mõnus supp.
No comments:
Post a Comment